laupäev, 27. juuni 2015

KONTEINERHALJASTUS


SUVELILLEDEGA RÕDUKAST

Konteinerhaljastus on hea moodus, et oma rõdusid ja terrasse õdusamaks muuta. Kauplustes on istutusanumate valik mitmekesine. Konteinerhaljastuses võib kasutada väga erinevaid taimi: suve- ja sibullilli, ürte ning mitmeaastaseid taimi (okaspuid, püsililli). 
Valisin oma konteinerhaljastuse teemaks rõdukasti valmistamise. Tegin ka ise kogu protsessi algusest lõpuni läbi. Kuna plaanin konteineineri paigaldada kivimüüri sisse, sai valitud lihtsa ehitusega plastikkonteiner.
Allpool fotol on näha visand minu rõdukasti planeeringust. 



VALITUD MATERJALID: 


Rõdukasti välismõõt: pikkus 80 cm, laius 17 cm, sügavus 14,5 cm
Rõdukasti sisemõõt: 75 cm, laius 13 cm, sügavus 14 cm
Materjal: vastupidav plastik
Värv: tumepruun
Tegin istutuskastipõhja augud, et liigne kastmisvesi saab välja voolata.


Taimed: ostsin istutamiseks 7 taime (istutuspott läbimõõduga 9-10 cm)

1. Eestikeelne nimetus: leeksalvei – 4 taime
Ladinakeelne nimetus: Salvia splendens ´Magic Fire`
Kasvukõrgus: 20-35 cm
Kasvukoht: päike, poolvari
Õitseb: juuni  - september (esimeste külmadeni)
Muld: toitainerikas, vett läbilaskev







2. Eestikeelne nimetus: lamav käokuld – 3 taime
Ladinakeelne nimetus: Heliochrysum petiolare ´Variegata`
Kasvukõrgus: 20-25 cm,
Kasvukoht: sobib päikseline kasvukoht
Õitseb: lehtdekoratiivne ripptaim
Muld: toitainerikas, vett läbilaskev
Substraat:  Valisin  Biolani suvelillede mulla (24 L koti), mis on juba eelnevalt väetatud ja lubjatud ning oma struktuurilt õhuline ja kerge.
Istutuskasti mahutavus (sisemõõtude järgi): 0,75 * 0,13 * 0,14 = 0,01365 m3
1 L = 0,001 m3
Substraadi kulu rõdukasti: 13,70 l
Kastmisgeel: substraadi hulka võib segada ka kastmisgeeli, mis seob vett ning vähendab kastmisvajadust kuni neli korda. Kastmisgeeli kulu on 1g graanuleid 1L substraadi kohta.
Minu rõdukasti kulub kastmisgeeli 13-14 grammi.

Väetis: Väetamiseks on väga hea valik Substral Osmocate + hüdrogeel, mis mõeldud toa- ja aiataimede väetamiseks. 
NPK 15-10-12+ Mg+S+mikroelemendid. Segatakse mulda juba toa ja suvelillede istutamisel.
3 ühes:
Sisaldab kõiki taime eluks vajalikke toiteelemente.
Parandab taimede juurdumist. ja vähendab ümberistutamisest tekkivat stressi.
Parandab mulla veerežiimi. Väheneb vajamineva vee kogus.
Kasutamine kulunorm: kasutamine 1 kord aastas, taimede istutamisel.
10 g väetist segada 1 L kasvupinnasega. 
Minu rõdukasti väetamiseks kulub 130-140 grammi väetist.

 Mina kasutasin ASB Greenworld maheväetist, kuna see väetis oli mul hetkel kodus olemas.
Pakend 1000 ml, NPK 2,0 - 0,5 - 4,5
Rõdu- ja aiataimi väetada kasvuperioodil 1 kord nädalas, lisades ½ korgitäit väetist 1L kastmisveele. 
RÕDUKAST KOHE PEALE ISTUTAMIST



RÕDUKAST PAAR NÄDALAT HILJEM







Kasutatud pildimaterjal:

https://encrypted-tbn1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcTbN7asSnALCj9aIeZ7mJ7UwLCOrnggUPzz-2h3sZflY9fAusno3g (leeksalvei)

https://encrypted-tbn1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRueClP5z3K55_AyEszbjhTz5-Cu4mI3U6GjB9bPGEwQoLxTHzI (lamav käokuld)

 Kasutatud materjal:
http://www.substral.ee/tooted/toa-ja-aiataimede-v%C3%A4etish%C3%BCdrogeel




Postitaja: kell Kommentaare ei ole:

teisipäev, 26. mai 2015

Reflektsioon



Tutvusin Piret Tiitsu tööga turbapeenra rajamise kohta - http://lillepeenrad.blogspot.com/2015/05/turbapeenar.html

Lisaks Pireti poolt valitud artiklitele lugesin võrdluseks ka teisi materjale (Kodu ja Aed aiavihik "Varjuaed" ning video https://www.youtube.com/watch?v=gDzbmOvoyuI), mis mõlemad käsitlevad turbapeenra rajamist. 
Loetu põhjal võin öelda, Et Piret on oma töös välja toonud kõik olulisemad etapid turbapeenra rajamise ning hooldamise kohta. Töö oli lihtne, hästiloetav, konkreetne ning arusaadav. Pireti poolt valitud puit- ning rohttaimed olid sobilikud turbapeenra rajamiseks. 
Töö illustreerimiseks oleks võinud lisada taimedest rohkem pilte. 

Oma töö koostamiseks oli Piret valinud Hansaplanti, Hortese ning MTÜ Võhma aiandusseltsi 'Kanarbik' artiklid. Kuna tegu on suurte aiandusettevõtetega siis arvan ka mina, et tegemist on usaldusväärsete materjalidega. 

Kokkuvõte: Leian, et Pireti töö oli igati asjalik ning vastab kõikidele nõuetele. Välja oli toodud turbapeenra olemus, rajamise õpetus, vajalike taimede nimekiri, hooldus ning kasutatud materjalide loetelu. 

Mul endal puudub kogemus turbapeenra rajamise kohta. Pidasin seni turbapeenra rajamist väga keeruliseks ning selletõttu pole kunagi kaalunud seda teha. Seni olen piirdunud ühe rododendroniga ning paari kultuurmustika taimega, mille istutasin turbaga täidetud istututsauku.

Avastasin, et turbapeenra rajamine on küll mahukas ja kallis kuid mitte väga keeruline ja võimatu ettevõtmine. Korralikult rajatud turbapeenar ei vaja hiljem palju hoolt. 


Postitaja: kell Kommentaare ei ole:

pühapäev, 3. mai 2015

KIVIKTAIMLA RAJAMINE JA HOOLDUS



KIVIKTAIMLA  on iluaia vorm, kus kasvatatakse mägitaimi kivide vahel, jäljendades nii taimede kui kivide looduslikku paiknemist ja asetust. Kiviktaimla võimaldab luua kaunitele mägitaimedele kõige paremad kasvu- ja kasutamistingimused.
Kiviktaimla rajamisel annab ära kasutada looduse reljeefid – kallakud, künkad, ebatasasused jne.
Kivid takistavad vee auramist mullast, mistõttu muld püsib kivide all ja vahedes kogu aeg parajalt jahe ja niiske. Suur osa mägitaimi võib kasvada ja kauni mulje jätta ka ilma kivideta, kuid on taimi, mis ainult kivide vahel kasvavad.

EHITUSSTIILILT jagunevad kiviktaimlad kaheks: vabakujulised ehk looduspärased ja korrapärased.

VABAKUJULINE kiviktaimla jäljendab looduslikke kiviseid alasid, milles esinevad üksikud ebakorrapäraselt paigutatud kivirühmad harmoonilises kooskõlas vastavate taimedega, meenutades tükikest mägimaastiku loodusest.


KORRAPÄRANE kiviktaimla on arhitektuuriliselt korrapäraste joontega väikeste astangutega(terrassidega) ja kuivmüüridega ning kivitreppide ja plaatteedega kiviktaimla, kus mägitaimedele on kunstlikult loodud kõige soodsamad kasvutingimused.

KIVIKTAIMLA ASUKOHTA valides, tuleb eelistada päikesepaistelist ja valgusrikast kohta ning eelkõige sobivad selleks kagu-, edela- ja lõunakallakud. Ilma päikeseta, puude varjus, maja põhjapoolsel küljel venivad taimed pikaks, ei õitse ning võivad minna mädanema.
Kiviktaimla rajamiseks kasutatakse aias esinevaid künkaid, nõlvakuid, müüri-ja seinaääri, aianurka või kiviääristusega tiigiserva, tugimüüre, isegi muldkatusega keldri- ja koopapealseid. Ka lammutatud hoonete alusmüüre võib rakendada kiviktaimla kujundamiseks, kusjuures lammutamisest jäänud kivimaterjali saab ära kasutada dekoratiivmotiivide loomiseks.
Muidugi kui valitakse taimed, mis ei vaja päikesevalgust, on võimalik rajada peenar ka varju. Sel puhul sobib kagu ja ida pool. Varju rajatud kiviktaimlas kasvavad ainult varjulembesed taimed.

KIVIKTAIMLA RAJAMINE:

Esmalt tuleb märkida maa-ala kastmisvooliku või aianööri abil.
Peenra alune pinnas tuleb puhastada põhjalikult umbrohtujuurtest, kas korralikult labidaga kaevates või pritsida ala umbrohutõrjevahendiga Raundup. Maapinna pimendamine musta kile või tõrvapapiga on samuti tõhus kuid aeganõudev meetod. Kui pinnas moodustub puhtast liivast, siis on soovitav lisada natuke raskemat aia-, mätta- või turbamulda.  
Pärast umbrohtude tõrjumist tuleb maapind katta peenravaibaga, millele kuhjata drenaažiks 15-30 cm kivikiht.
Teine moodus drenaaži valmistamiseks on kaevata pinnas umbes 30 cm sügavuselt ära, aseteda süvendi põhja kruusa, killustikku, kive või ehitusest ülejäänud kivitükke. 
Drenaažikihi peale tuleb paigutada peenravaip (siis pinnas ja kivid omavahel ei segune) ning peenravaip katta  vähemalt 10 cm paksuse pinnasekihiga, mis koosneb mulla, turba ja liiva (kruusa) segust vahekorras 1:1:1. Mullakiht ei tohi olla raske, kõva ega õhuvaene. Üldiselt pole mägitaimed mulla suhtes väga nõudlikud. 

Kivide paigutamist alustatakse kõige tagumistest, suurematest kividest, äärtesse pannakse madalamad kivid.
Kivid peavad olema looduslikud. Ühes kiviktaimlas kasutatakse ainult üht liiki kive, kas raudkive või ainult paekive, vastavalt sellele milline kiviliik domineerib ümbruses. Saab kasutada ka tuffi(vulkaniline kivim) või dolomiiti. Ei ole soovitav kasutada tööstuslikult toodetud ehitusmaterjale – betooni, tellised ja teisi. Kiviktaimla rajamisel  kasutatakse nii suuremaid kui väiksemaid kive, sest ühesuuruste või ainult väikeste kivide kasutamisel muutub kiviktaimla ühetooniliseks ja igavaks. Üldiselt olgu kivid pigem suured kui väiksed. Kivid asetatakse kiviktaimlasse lapiti (rõhtsalt), poolenisti mulla sisse, väikese kaldega tahapoole, et sademeid hästi ära kasutada. Kivi on õigesti paigas siis, kui ta enam ei kõigu. 
Kui planeeritud peenra kõrgus on saavutatud, tuleb lisada kivide vahele mulda nii, et jääks paistma vaid kivide pealmised osad.
     
Aeg istutada taimed. Kui on soov hiljem peenral kasutada multši, tuleb taimed istutada mullasegupinnast pisut kõrgemale. 
Peale kasvukoha- ja mullastikunõuete tuleb taimede istutamisel arvestada ka taime kuju, kõrguse, õitsemisaja ja värvusega. Tuleks vältida taimi, mis väga jõudsalt risoomide ja seemnete abil paljunevad. Lisaks lilledele võib kiviktaimlasse istutada ka mitmesuguseid kääbuspuid ja –põõsaid, madalamaid sibullilli ning heintaimi.
Taimede istutamist tuleb alustada põõsastest. Väga hästi sobivad kääbusja kasvuga okaspuuvormid. Püstise ja keraja kasvuga sorte saab kasutada kiviktaimla sees (keskel) ning roomavaid ja laiuvaid sorte äärtel. Põõsaste istutuskohtadel tuleb kiviktaimla alune peenravaip katki lõigata, et põõsas saaks ilusasti juurduda.
Püsilillesorte ja -liike tuleks istutada suurte gruppidena, lõpptulemus mõjub märksa paremini kui iga taime eraldi istutades. Hõbedaste või hallide lehtedega taimed pehmendavad
üleminekuid värvilaikude vahel.
Parem on mitte luua sümmeetrilisi ja korrapäraseid kompositsioone.



   SOBIVAD TAIMED KIVIAEDA:

Varretu merikann  
Armeria acaulis ´Lelekovice´
Arendsi kivirik
Saxifraga x arendsii ´Red cup´
Kukehari
Sedum ´Thundercloud´
Roomav kukehari
Sedum spurium ´Voodoo´
Harilik karukell
Pulsatilla vulgaris ´Violet Blue´
Harilik kurekell
Aquilegia hybride ´Green apples´
Padjand leeklill 
Phlox subulata ´ Purple beauty´
Hosta
Hosta ´Tick tock´
Helmikpööris
Heuchera ´Beauty colour´
Tume maohabe
Ophiopogon planiscapus ´Nigrescens´
Aed- mägisibul
Sempervivum x hybridum´Bruhonice´
Nõmm- liivatee
Thymus serphyllum
Karvane kadakkaer
Cerastium tomentosum



Varretu merikann ´Lelekovice´

                             
                           Kadakkaer
                        
  MÄGIAIA OKASPUUD JA LEHTPUUD:


Mägi-ebaküpress
Chamaecyparis pisifera ´Golden mops´
Kanada kuusk
Picea glauca ´Alberta Globe´
Kanada kuusk
Picea glauca ´Sander´s blue´
Roomav kadakas
Juniperus horizontalis ´Blue forest´
Roomav kadakas
Juniperus horizontalis´Winter blue´
Laiuv tuhkpuu
Cotoneaster horizontalis
Thunbergi kukerpuu
Berberis thunbergii ´Admiration´



Roomav kadakas ´Winter blue´

Pärast istutamist tuleb multšida taimede vahed raudkivi killustikuga ning paekivist rajatud kiviktaimlas paekivi killustikuga. See väldib seemnest levivate umbrohtude levimist ja hoiab pärast vihmasadu taimede lehed puhtana ning takistab niiskuse aurumist alumistest kihtidest.
KIVIKTAIMLA HOOLDUS: Peale kiviktaimla rajamist on kõige tähtsam taimede kastmine seni kuni kõik taimed on juurdunud. Edaspidi vajab kiviktaimla kastmist peamiselt kuival perioodil eriti lõunapoolseil kallakuil ja väga kergetel liivastel pinnastel. 
Väetiste puhul kehtib reegel parem vähem kui rohkem. Vastasel juhul kasvavad taimed liiga kohevad, kaotavad oma kuju ning neid tuleb kärpida.
Kiviktaimla tuleb hoida umbrohust pidevalt puhtana ning kividevahel olevat mulda tuleb kobestada. Peale õitsemist tuleb äraõitsenud õied eemaldada. Sügisel on soovitav külmaõrnu taimi katta kas kattekangaga, kuuse-, männi- või kadakaokstega.
  
KOKKUVÕTE : Kõik materjalid, mille ma kiviktaimla rajamise kohta välja valisin, tundusid usaldusväärsed eelkõige sellepärast, et neis sisalduv info ei eristunud üksteisest. Peamine erinevus seisnes kivide ning substraadi paigaldamise järjekorras. 
Hansaplanti aednikud Mihkel Saar ja Arnold Hannust soovitavad kiviktaimla ehitamisel kasutada võimalikult suuri kive (mida saab paigaldada ainult mehhanismide abil). Peamiselt koosneb kiviktaimla kividest, mulda kasutatakse vähesel määral. 
Uurides materjale kiviktaimla rajamise kohta, leidsin päris mitu huvitavat ideed alpitaimede kasutusvõimalustest aias.
Hea idee, mida kavatsen ka enda aias kasutada on kiviaedadele istutatud alpitaimed, mis muudavad niigi dekoratiivse kiviaia veelgi pilkupüüdvamaks.
       
                                                            

      
Mulle meeldis videomaterjal, kus Arnold Hannust õpetab moldaia tegemist, drenaaži valmistamisest kuni taimede istutamiseni. Väga põnev lahendus neile, kellel soov rajada kiviktaimla terrassile või rõdule. 
     
   
                                                              
  

   

Uus ja põnev idee Svetlana Polonskajalt, kes tutvustas Tšehhi mägiaia rajamist, kus asetatakse paetükid vertikaalselt liivapadjale ning pärast kivilõhede täitmist sobiva substraadiga istutatakse taimed.
   
  
  
   






 Kasutatud materjalid:
5. http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/video-kuidas-rajada-kiviktaimlat?id=31494345
    Hansaplandi aednik Mihkel Saar õpetab, kuidas rajada  kiviktaimlat 

 6. http://kanal11.ee/vaatasaateid/Aedniku-aabits?videoid=504 
    Vertikaal alpiaiad, nõu annab Svetlana Polonskaja
       
7.http://kanal11.ee/vaatasaateid/Aedniku-aabits?videoid=508 
   Moldaia rajamine, nõu annab Arnold Hannust

 8. http://www.sakala.ajaleht.ee/158634/com/magiaed-vajab-ohulist-mulda-ja-paikest/ 
    Aednik Annela Nõmmik põhjalikud nõuanded kiviktaimla rajamisel.

  9. http://kodusaade.ee/1287-vaata-alpi-aed-ehk-kiviktaimla.html 
    Jüri Annisti nõuanded alpiaia rajamise kohta

 10. ”KIVIKTAIMLA”  A. Süvalepp  Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957


   Kasutatud pildimaterjal:
Postitaja: kell 2 kommentaari:

pühapäev, 19. aprill 2015

PÕÕSASTE LÕIKAMINE








Eestikeelne nimi
Ladinakeelne
nimi
Õitsemise aeg
Lõikamise
aeg
Hooldus-
lõikus
Noorendus-
lõikus
Aedhortensia
Hydrangea
paniculata
juuli - sept.
varakevad
Lõigata tagasi, jättes eelmise aasta kasvule 2-4 pungapaari
Harvendada 3-5 aasta järel
Deutsia
Deutsia sp.
juuni - juuli
pärast õitsemist
harvendada
Harvendada 3-5 aasta järel, lõigates vanad oksad tagasi tugevate külgoksteni
Ebajasmiin
Philadelphus sp.
juuni - juuli
pärast õitsemist
Igal aastal pintseerida tugevaid sirgeid võrseid poole võrra, nõrgemad eemaldada, mõni vana oks välja lõigata
Harvendada, lõigates üle 5 aasta vanused oksad välja
Harilik sirel
Syringe vulgaris
mai - juuni
varakevadel,
pärast õitsemist
Pärast õitsemist lõigata ära (mitte murda) vanad õisikud, vajadusel harvendada võra
Varakevadel harvendada, eemaldades vanemad oksad alumiste tugevate külgoksteni
Jaapani kerria
Kerria japonica
juuni - sept.
pärast õitsemist
Välja lõigata õitsenud oksad

Kaselehine enelas
Spiraea
betulifolia
juuli – aug.
varakevadel, enne lehteminekut
Võib kärpida eelmise aasta kasvusid poole võrra lühemaks
3-4 aasta järel lõigata tagasi 5-10 cm kõrguselt
Lodjap-põisenelas
Physocarpus
opulifolius
juuni - juuli
varakevad
Harvendada; sortidel
eelmise aasta kasve kärpida kolmandiku võrra
Harvendada 3-5 aasta järel
Põõsasmaran
Potentilla
fruticosa
juuni - sept.
varakevad
Igal aastal kärpida eelmise aasta kasve 1/3-1/2 võrra
Harvendada mõne aasta järel, lausistutusel tagasilõikus
Sarapuu

Corylus
avellana
varakevad,
enne lehtimist
varakevad
Kui muutub liiga tihedaks, eemaldada mõned vanad oksad ja ülearused noored võrsed
Harvendada, eemaldades mõne aasta järel vanad oksad
Veigela
Weigela sp.
juuni-juuli
pärast õitsemist
Pärast õitsemist võib harvendada
Harvendada 3-5 aasta järel, lõigates vanad oksad tagasi tugevate külgoksteni

Kasutatud materjalid: Sulev Järve, Väino Eskla ´Puude ja põõsaste lõikamine`, Varrak, Tallinn 2009
http://juhendaja.ee/wp-content/uploads/2014/10/364.jpg
Postitaja: kell 2 kommentaari:
Tellimine: Postitused (Atom)