MULTŠIDE, VÄETISTE, GEOSÜNTEETIDE JA KATTEKANGASTE OMADUSED NING KASUTUSALAD

MULTŠIDE OMADUSED JA KASUTUS

Multšimine on aegasäästev ning tõhus meetod kaasaegses aiapidamises. Multši kasutatakse iluaianduses puude ja põõsaste all, ilutaimede istutusaladel ning köögiviljanduses. Multšimise peamiseks ülesandeks on piirata umbrohu kasvu mullas, säilitada niiskustasakaalu ning takistada mullatemperatuuri kõikumist. Multš aitab ka reguleerida mulla happelisust ja leeliselisust. Ühtlasi parandab see mulla lõimist. Multši kasutatakse ka dekoratiivsuse eesmärgil.Multše on kolme erinevat tüüpi.

1. ORGAANILISED MULTŠID - okaspuude koorepuru, turvas, hakkepuit, põhk, puulehed, pilliroog ja muruniide. Orgaanilised multšid ei taga küll täielikku umbrohuvabadust, kuid nad on loodussõbralikud ja kõdunedes eraldub mulda kasulikke toitaineid, mis omakorda parandavad mullastruktuuri.

männikoore multš

Enimlevinud ja -kasutatud on okaspuude koorepuru (männikoor), mis parandab mulla õhu- ja veerežiimi. Multšikihi paksus peaks olema vähemalt 5 - 10 cm. Kauplustes on müügil erineva fraktsiooniga koorepurumultši. Peenema fraktsiooniga multšid sobivad lillepeenardele ja jämedama fraktsiooniga põõsaste ja hekkide alla.

Hapulembestele taimedele nagu rododendronid, mustikad ja kanarbikud sobib kasutada multšimiseks turvast (või männiokkamultši) kuna see säilitab neile taimedele vajaliku happesuse pikaaegselt. Turbakihi paksus peaks olema 5-10 cm. Ühele ruutmeetrile kulub 5-6 kg turvast. Kauplustes on müügil ka vetthülgav ja väetisevaba talvekatteturvas, millega saab katta külmaõrnu roose, rodosid, elulõngasid ja püsikuid. Talvekaitseturvas tuleb kevadel külmade möödudes taime ümbert eemaldada.

Hakkepuit e. saepuru. Algselt on saepuru värvus kollakas-oranž, kuid aja mööduses muutub see tumedamaks. Sisaldab vähem toitaineid kui kooremultš. Seda sobib kasutada peenarde vahel ning vaarikapeenardel. Saepuru tõmbab lagunedes  mullast lämmastiku, seega peenar vajab lämmastiku juurdelisamist.

Muruniide sobib marjapõõsaste ja puuviljade multšimiseks. Kihi paksus 2-3 cm. Liiga paks kiht ei lase õhku läbi.

Puulehed - võib kasutada purustatult kuid ka terveid lehti (tervetel lehtedel kõdunemisaeg umbes 2 aastat, soovitav enne kasutamist kompostida). Multšimiseks sobivad kõikide puude lehed.

Pabermultš - vanapaberist toodetud multš, mida kasutatakse haljastustöödel hüdrokülvi tehnoloogias. Hüdrokülvi kasutatakse nõlvade ja suurte maaalade haljstamisel (muruseemne külvamisel). Pabermultši eelised: pinnase katmine ei eelda mullakihi olemasolu ega paigaldust, hoiab hästi niiskustaset muruseemne idanemiseks ning umbrohi ei kasva läbi.

Orgaaniline multš kaob kõdunedes ning seda peab igal aastal juurde lisama. Enne uue multšikihi lisamist, võib vana kihi peenrasse kaevata.

                                                                                                                                                       

2. MINERAALSED MULTŠID - mittekõdunevad multšid nagu liiv, dekoratiivkivi ja killustik, kergkruus ehk keramsiit, kiviklibu või veerkivid takistavad küll umbrohtude kasvu, kuid ei paranda mulla struktuuri. Neid kasutatakse sageli dekoratiivsuse eesmärgil.

Mineraalmultši kihi paksus peenardel ei tohiks olla üle 10cm. Mineraalmultši võib kombineerida ka peenravaibaga, kuid sel juhul võib multšikihi paksus olla 2-3 cm. 

Liiv - müügil erineva fraktsiooniga, valge ja kollaka tooniga. Sobib kõikidele taimedele. Hinnapoolest kõige odavam multš.

Graniitkillustik on saadaval erinevate värvitoonidega, läbimõõduga 0,5mm – 32mm.

Lubjalembeseid taimi on soovitav katta paekillustikuga.  Värvuselt hallikas-valge, müügil erineva mõõduga, peenest kiviklibust kuni suurte kivitükkideni välja.

Paljudele taimedele sobib aga looduslikust savist valmistatud keramsiit e. kergkruus, mis ei sisalda kahjulikke ühendeid. Kergkruus ei hallita ega mädane. Oma kerge kaalu pärast ei soovitata kasutada kallakute peal, kuna tugev vihm võib kruusa peenralt ära uhtuda.

Mineraalsete multšide kasutamise teeb ebamugavaks sinna sisse kogunev leherisu ja praht.

graniitkillustik

keramsiit ehk kergkruus

3. SÜNTEETILISED MULTŠID. Aianduskauplustest on võimalik osta erinevaid aednikele vajalikke valmiskangaid nii peenarde kui puude ja põõsaste kaitseks.

peenravaip

Peenravaip on tihe, õhku ja vett läbilaskev kileribadest kootud polüpropüleen kangas, mis on vastupidav UV-kiirguse suhtes. Peenravaiba kasutusiga on 8-10 aastat. Kangas on tallamiskindel ning takistab umbrohu kasvu ja niiskuse aurumist pinnasest. Samal ajal vähendab see erosiooni teket mullas. Sobib kasutada terrassi-, teekatte-, turbaaia ja kiviktaimla aluse kattena.

Oma aias olen kasutanud peenravaipa maasikapeenra rajamisel, laste liiva-kasti ning maitsetaimede istutuskasti põhjana. Kanga hea omadus on ka see, et kaitseb maasikapeenras marju tugeva vihma korral määrdumise eest .                                                                                                                                                                                                                              

Tekstiilmultš on kergem ja õhem pinnakattematerjal kui peenravaip. Kanga kasutusiga olenevalt kasutuskohast on 5-6 aastat. Mustakiuline polüpropeenmaterjal on vastupidav UV-kiirgusele ja mullas leiduvatele ühenditele. Kangast kasutatakse nii umbrohu kasvu takistamiseks kui ka noorte taimede juurdumise soodustamiseks, kuna hoiab pinnase niiske ning soojana.

Olen kasutanud tekstiilmultši ilupeenra rajamisel, puukooremultši alla. Tulemus on väga dekoratiivne.

GEOSÜNTEEDID

Geosünteet on sünteetiline materjal, mida kasutatakse maa- ja vesiehitistel. Nende

kasutuspiirkonnast on tulnud ka materjaligrupi eesliide geo, mis tähendab maa, pinnas.

Geosünteedid jagatakse:

• Geotekstiilid ehk filterkangas 
• Geovõrgud
• Geomembraanid
• Geosünteetilised savikihid ja
• Geokomposiidid.

Haljastuses kasutatavamad geosünteedid on erinevad sünteetilised kangad: Geotekstiil e. filterkangas on väga tugev ja vastupidav polüpropeenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu vältimiseks, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas ning vett ja õhku läbilaskev. Kanga abil saab einevaid mullakihte teineteisest eraldada. Enamlevinud kasutusalad:

• teedehitusel
• kallaste ja nõlvade kindlustamisel
• parklate ja spordiväljakute rajamisel
• pinnase erosiooni tõkestamisel
• veesilmade ning basseinide alusmaterjalina
• puujuurte ja umbrohu leviku takistamiseks (juuretõkkekangas)

Juuretõkkekangas on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis tõkestab puujuurte tungimist

selle alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istudada ebatavalistesse kasvukohtadesse (killustiku, kivide vahele või liiva sisse).

See on hea vahend turbaaedade rajamisel. Juuretõkkega voodertatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee.

KATTEKANGAD

Aianduses kasutatakse ka teisi kangamaterjale nagu katteloori, pakasekaitsekangast e. külmakate ning varjutuskangast.

katteloor
                                                                          

Katteloor on õhuke polüpropüleenist kangas külmaõrnade taimede kaitseks. Katteloori kasutamine pikendab taimede kasvuperioodi. Katteloor aitab stabiliseerida öiste ja päevaste temperatuuride kõikumisi. Ta kaitseb taimi ka lindude ja kahjurite eest. Loori on kerge paigaldada ja selle kerguse tõttu ei mulju ega kahjusta taimi.

              

                                                    
                                                    
 Pakasekaitsekangas ehk külmakate kaitseb külmaõrnu põõsaid,

pakasekaitsekangas


varjutus- ja tuulekaitsekangas

ilu- ja okaspuid, püsililli ning ronitaimi nii pakase- kuid ka päikese-kahjustuste eest. Kangas asetatakse taimedele alles pärast püsikülmade saabumist, kui maa on jäätunud ning eemaldatakse pärast mullapinna sulamist.

Kangas on õhku läbilaskev ja kaitseb jahukaste eest. Vastupidav mehhaanilistele mõjutustele ja UV- kiirtele. Pärast kanga kasutamist ja taimedelt eemaldamist, tuleb tal lasta kuivada.

Varjutus- ja tuulekaitsekangas. Võrgutaoline UV-kindel kangas, mida kasutatakse igihaljaste taimede kaitseks talvise ja varakevadise päikesepõletuse eest. Kangast kasutatakse ka okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks. Varjutamise korral väheneb vee aurumine ja taimed juurduvad kiiremini. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli.

Varjutuskangast on saadaval mitme erineva tihedusega.

 VÄETISTE OMADUSED JA KASUTUS

Tasakaalustatud kasvamiseks vajavad taimed erinevaid toitaineid. Taime välimuse järgi on võimalik otsustada tema toitainevajaduste üle. Kasvuhäirete vältimiseks on oluline, et taim saaks toitaineid piisavalt ja õiges vahekorras.

Kolm põhilist toitainet on lämmastk N, kaalium K,  fosfor P. Teisejärgulised mineraalid on Ca, Mg ja S.

• Lämmastik (N) - soodustab lopsakat lehekasvu ning on kevadiste muruväetiste põhikomponent.
• Kaalium (K)- edendab õitsemist ning viljumist, suurendab taimede vastupanuvõimet ja haiguskindlust. Suurim kaaliumisisaldus on taimede õitsemise ajal.
• Fosfor (P) – tagab tervete juurte kasvu ning on noortele, arenevate juurtega taimedele hädavajalik. Fosfor soodustab õitsemist ja suurendab haiguskindlust, aitab kaasa pungade moodustumisele ja väljaarenemisele.

Mulla rikastamiseks toitainetega kasutatakse erinevaid väetisi. Väetised on vajalikud selleks, et kompenseerida toitaineid, mis saagikoristuse ja lehtede riisumisega mullast kaovad. Väetised jagunevad looduslikuks ehk orgaaniliseks väetiseks ja mineraalväetiseks ehk anorgaaniliseks väetiseks.

1. ORGAANILISED VÄETISED on peamiselt pärit looma- ja taimeriigist ning sisaldavad enamasti kõiki taimedele vajaminevaid toitaineid. Tähtsamad orgaanilised väetised on sõnnik, turvas, adru, kompostid ja haljasväetis. Orgaanilised väetised sisaldavad peaaegu kõiki taimedele vajalikke toitaineid. Kuna toitained orgaanilises väetises vabanevad aegamööda, siis oht taimi üle väetada on väiksem ning väetama ei pea tihti.

Sõnniku väärtus oleneb liigist, allapanust ning sõnniku hoidmise viisist. Kõige väärtuslikumaks peetakse linnu-, eriti kanasõnnikut. Linnusõnnikut antakse kiiresti mõjuva pealtväetamisena veega 10-15 kordselt lahjendatuna taimeridade vahele. Teda võib ka edukalt kompostida või lisada segakompostihunnikusse.

Head loomasõnnikut saab siis, kui loomadele kasutatakse allapanuks põhku. Laudasõnnikut kasutatakse väetisena värskelt, kõdunenult ja kompostitud. Värsket laudasõnnikut antakse peamiselt põllukultuuridele 4 – 5 kg ruutmeetri kohta.

Turvas sisaldab taimetoitainetest kõige rohkem lämmastikku ja kaltsiumi, kuid võrdlemisi vähe fosforit ja kaaliumi. Madalsooturvas on toitainerikkam kui rabaturvas, teda kasutatakse avamaal nii väetisena kui ka liiv- ja savimuldade parandajana. Kuna ta on mõõdukalt happeline, siis lisatakse talle neutraliseerimiseks lupja, ja ka fosfor- ja kaaliumväetisi. Madalsooturvas sobib nii kompostimiseks kui ka mitmesuguste mullasegude valmistamiseks. Rabaturvas sobib eeskätt kompostiks, sest temas leiduvad toitained ei ole taimedele kättesaadavad. Katmikalal kasutatakse rabaturvast kasvusubstraadina.

Kompostidest on koduaias kõige lihtsam teha segakomposti. Selleks sobivad kõik orgaanilised jäätmed, mis 1-2 aasta jooksul kõdunevad: köögiviljadetaimede pealsed, varred ning koored, toidujäätmed, umbrohud, mille seemned ei ole veel valminud., muruniide, varisenud puulehed. Kompostmulda on kõige õigem kasutada maaparandusainena, kasvuperioodil ladustatakse kompost multšina peenrale või taime alla. Sügisel aga kaevatakse kompost mulla sisse.

Mereadru on taimetoitainete sisalduse poolest peaaegu samaväärne laudasõnnikuga.

Adrus sisalduvad toiteelemendid on mullas lahustuvad, millest põhiosa muutub mikroorganismide abil taimele kättesaadavaks juba esimesel kasutusaastal. Mereadru kasutamine võimaldab saada kvaliteetse ja looduspuhta saagi. Randa uhtunud adru kogutakse hunnikusse, veetakse aeda ja kaevatakse kohe mulda, sest hunnikus kõdunemise korral on toitainekaod suured.

Haljasväetis: taimede rohelised osad niidetakse ja lisatakse mullale. Kui taimne materjal laguneb mullas, tekib lämmastiku leostumise oht. Selle vähendamiseks tuleb haljasväetist lisada mulda hilissügisel või järgmisel kevadel.

Tavapärane haljasväetis koosneb ristikust, hiirehernest ja eri liiki heintaimedest.  Haljasväetisel on positiivne mõju mullastruktuurile, suurendades mulla orgaaniliste ainete sisaldust, kuid ta asendab sõnnikut ainult osaliselt.

Orgaanilist väetist on võimalik osta ka ainduskauplustest pakendatud kujul:

• Biolani  “Loodusväetis Kartulile ja Juurviljadele” : Kompostitud, turbaga segatud kanasõnnik, pärmi valmistamisel tekkiv melass(NPK 3-1-7)
• Baltic Agro “Granuleeritud kanasõnnik”
• Biolan  “Loodusväetis kanasõnnik+mereadru”
• Matogardi  “BIO-Kompost” on hobusesõnnikust biotehnoloogiliselt valmistatud taimetoitainete- ja mikroorganismiderikas orgaaniline väetis.

2. MINERAALSED VÄETISED ehk anorgaanililised väetised koosnevad maavaradest või sünteetilistest ainetest. Mineraalväetised sisaldavad üht või mitut taimetoitainet kontsentreeritult. Kuna nende kontsentratsioon on suurem, seega on ka nende toime kiirem, siis kasutatakse neid palju väiksemates kogustes, kui orgaanilisi väetisi. Üleväetamisvõimalus on suurem.

Põhiomaduste järgi jaotatakse mineraalväetised kaheks: lihtväetiseks ja sega- ehk kompleksväetiseks.

Lihtväetised sisaldavad ainult ühte taimetoitainet (lämmastikku, kaaliumi või fosforit).

Lihtväetistest tähtsamad lämmastikväetised on: ammooniumsulfaat, karbamiid ning ammooniumsalpeeter. Tähtsamad fosforväetised on: kaltsiumfosfaat, superfosfaat.

Kasutatavaimad kaaliumväetised on kaaliumkloriid, kaaliumsulfaat ning kaalium-magneesium. 
Kaplustes on müügil:

• Baltic Agro kaaliumväetistest -  Kaaliumsulfaat ning
• Baltic Agro lämmastiväetistest - Ammooniumsalpeeter+S ning Karbamiid

Mõnes lihtväetises on ühendina ka mõni muu toiteelement näit.kaaliumnitraadis kaltsium, ammooniumsulfaadis väävel, kuid nende toiteelementide toime on ainult kaudne.

Kompleksväetised saadakse kahe või mitme lihtväetise segamisel. Kompleksväetised jagunevad omakorda liitväetisteks, mis sisaldavad keemilise ühendina mitut taime toitainet, täisväetiseks, mis sisaldab kõiki taimedele vajalikke toitaineid ja ühtlasi mikroelemente (raud, mangaan, vask jm.) ning mikroväetisteks, mis sisaldavad neid toiteelemente, mida taimed vajavad väga vähesel hulgal.

Lubiväetisi kasutatakse peamiselt happeliste muldade pH neutraliseerimiseks või happeliste muldade muutmisel nõrgalt leeliseliseks mullaks. Koduaedades võib mulla lupjamiseks kasutada puutuhka.

Erinevatel aastaaegadel on taimedel erinevad toiteelementide vajadused. Aianduspoodides on müügil erinevate toitainesisaldusega kompleksväetised, kevadiseks, suviseks ja sügiseseks väetamiseks.

• Kevadel vajavad taimed rohkelt lämmastikku, mis on vajalik lehe ja varre kasvuks ning fosforit, mis tagab tervete ja tugevate juurte kasvu. Kevadiseks väetamiseks sobivad näiteks järgmised tooted: Baltic Agro - Muru kevadväetis, mis on pikaajalise toimega, sisaldab aeglasetoimega lämmastikku, mis vabaneb järk-järgult.

• Suvel, õite ja viljade moodustumise ajal vajavad taimed enamasti kõiki totaineid. Baltic Agro  Muru suveväetis: pikaajalise toimega, sisaldab aeglasetoimega lämmastikku, mis vabaneb järk-järgult.

• Sügisväetis muudab taimed aga talvekülmale ja haigustele vastupidavaks. Sügisväetised on tavaliselt lämmastikuvaesed, kuna lämmastik muudab taimed külmaõrnaks. Sügiseseks väetamiseks sobib näiteks Baltic Agro – Sügisene aiaväetis (ei sisalda lämmastikku), mis sobib kõikide õue- ja kasvuhoone taimede ka muru väetamiseks. Eraldi on müügil ka Baltic Agro Muru sügisväetis koostisega NPK 3-11-20.
  
  
  Kauplustes pakutavate mineraalväetiste valik on väga suur ja mitmekesine. Pakutakse universaalseid väetisi, mis sobivad enamasti kõikidele aiakultuuridele (murutaimest kuni köögiviljadeni) kui ka spetsiaalväetisi, mis mõeldud ainult murutaimedele, marja- ja puuviljakultuuridele või õitsvatele ning lehtdekoratiivsetele taimedele. Väetised on müügil nii tahkel kujul (graanulid, pulbrid, toitepulgad) kui vedelväetised. Müügil ona ka taimsetest toorainetest maheväetised.

Kasutatud kirjandus: L. Issako “Köögiviljad ja maitsetaimed” Valgus 1986

                                  D. Kindersley “Aiapidamine” tõlge Varrak 2006

                                  E. Kukk “ Maaelaniku koduaed ja selle majandamine” Valgus 1977

                                  www.juhendaja.ee      

                                  J.Parksepp “Vaarikad“ Valgus 1977     

                                 http://www.postimees.ee/2537435/toalillede-vaetamine

                                 http://istutustoodmururajamine.weebly.com

                                 http://www.kekkila.ee/products

                                 http://koduaed.balticagro.ee/et/3-v%C3%A4etis

                                 http://www.hortes.ee/?op=body&id=76&prn=1&art=67&cid=

                                 http://www.pikk.ee/balticdeal/praktikad/vaetamine/?newsID=473

                                 http://www.gardener.ee/index.php
                                 http://www.infokaitse.ee/pabermultsi-tootmine

   Kasutatud pildimaterjal:

•      www.majormulchorlando.com/mulch-types
•      http://istutustoodmururajamine.weebly.com/muud-kangamaterjalid-aianduses.html
•      http://aiandus.ee/loe.php?id=9389
•      http://www.poltsamaagraniit.ee/graniitkillustiku-hinnad_est
•      http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/talvekatted/talvekaitse-beez
•      http://hortex.fi/category/puutarhakatteet/